Table Of ContentTshav ntuj nrig
Cov Ua Sau (Writing team): 1.Mr. Fwj Vaaj 2.Mr. Jongchee Her
3.Miss Ka Yang 4.Miss Khau Xoing
Tus Cov Sau (Team Director): Rev. Nong Won Kim
Tus Tuav Xam (Supervisor): Nam Hyeon Kim, Ph.D.
Phau 1 (1-23)
Lo lus tshiab
1. t, l, ia, w [-m,-b,-v] – 10.x, s, ai – xauv, xau, suab, 17.ch, hm – choj, hmuv,
twm, liab, twv, tw sua, teb, tais, cog, tum tuam, mus, cuab, dais,
2.y, h, ee, au [-s] – yeeb, 11.d, z – dev, de, zeb, ze, tuav, sia
haus, hau, hwm dab, zom, kov, kuv, tes, 18.ny, hn – nyuj, hnub,
3.n, k, o, oo, aw [-g, -j] – o, tuv zaub, tim, kev, paub,
noog, noo, kos, ko, noj, 12.v, ts, Y, T – Tswv Yexus, nyob, teb chaws, tuaj
taw vab, tsw, zoo, siab, muaj, 19.nr, kh – nruas, khau,
4.txheeb dua – nees, kooj, tus nrog, khiav, khi, tsis,
yoov, lawv, tom 13.q, nt, V – qav, qa, ntaib, keb
5.m, i, a – miv, mov, mob, pom, vaj, hauv, Vajtswv
20.nc, qh – ncas, qhov,
nas, koj, maum, tob hau 14.txheeb dua – qaib, ntoo,
rooj, ntawm, hnov,
6.c, ua – cos, co, cuam, cua, tsaws, saum, tsim, dej,
suab, qhia, lob, xav
tuav, caum ntiaj teb, a
21.Ntawv loj
7.r, u – riam, roob, lov, loj, 15.f, hl – fwj, hlua, siv, soo, 22.dh, np, pl – dhia, npua,
kub, tu faib, rau, tej plas, poob, plig, ncaj
8.txheeb dua – muv, ris, 16.tx, th – txiab, txia, txiav, 23.nq, nk, ph - nquab, kho,
hiab, tawg ri, ya, lub thoob, hlub, txim, rab, phom, coj, nram, nkoj
9.p, e – pa, pos, po, peb, paj, pab
log, ua
Qhov chaw Luam:
Hmong 1st Edition 2011.11.11
© Copyright 2011 by Literacy International
1800 S. Jackson Avenue, Tulsa OK 74107-1897, USA
Phone: (918) 585-3826 • Fax: (918) 585-3224
E-mail: [email protected] •
www.literacyevangelism.org
All rights reserved.
Lu txheeb toom
Kev nyeem ntawv thiab saus ntawv yog ib feem hauv peb
lub neej. Tab sis tseem muaj tib neeg ib nrab hauv lub qab ntuj
nos tseem tsis tau paub txhos kev nyeem ntawv thiab saus
ntawv.
Yos li nos lawv thiaj ua lub neej lais tsis zoo. Mauj kev
pluag thiab kev rau tsom tsim Tswv Yexus kw yos Vaj tswv tus
tub thiaj li nqes los hauv lus ntiaj teb pab peb cov tib neeg
pluag tib neeg muaj mob tib neeg qhov muag tsis pom kev qhov
muag di thiab cov tib neeg kw rau lawv tsom tsim. Tau rai kev
zoo siab.
1. Tiam no leej tw yos tib neeg qhov muag tsis pom kev
qhov muag di ?
-Yos cov tib neeg kw tsis paub nyeem ntawv.
2. Peb ua daim ntawv no rau cov tib neeg kw nyeem ntawv
tsis tau. Kev kawm muaj kev kaj siab thiab nkas siab sai. Siv sij
hawm nkawm tas ob poo muaj rau caum nqai ri ntev.
3. Thov siv daim ntawv no pab peb cov hmoob kw nyeem
ntawv tsis tau kaus lawv paub ntawv thiab nyeem Vaj tswv tsoj
lus yos Vaj tswv lus kub.
Ntawm qab kaw no peb ua daim ntawv nov nrhos
(Rev. Nong Won Kim) yos sib hwb kw ua num hauv peb
hmoob thiab ua num Holy city Chiang Mai hauv nroos chiang-
mai thaib teb.
Tus thawj coj ua Vaj tswv lub tuam tsev chiangmai Vision
Church hauv thaib teb.
Rev. Nong Won Kim,
LEI Asian (SE) Director, Nam Hyeon Kim, Ph. D.
2011.11.11
2
Tus kov txwv uas qhia kom tiav
1. Hais lus mos lus muag
2. Hais luv luv
3. Hais lus txhawb zog rau cov tub kawm kom lawv muaj zog thiab
qhuas thaum uas yus pom hais tias lawv mob siab thiab rau siab
kawm txawm yog lawv ua tau tsis tshua zoo thiab los tsis txhob
xws cem lawv.
4. Tsis txhob hais tias tsis yog,Tsis raug,Tsis paub lov?
5. Tsis txhob khav theeb rau cov tub kawm.
6. Thaum cov tub kawm hais txhaum los sis teb tsis txhob luag lawv.
7. Hlub cov tub kawm thiab hais rau lawv tias lawv kuj muaj peev
xwm kawm ntawv tau sai li sai thiab.
Tej yam uas yuaw tsum tau ua
1. Tsis pub qhia raws li yus lub tswv yim. Cov uas qhia yuav tswm
ua raws li 5 yam uas teeb tseg no. Yog li ntawd cov xib hwb txhua
tus yuav tsum tau nyeem thiab nco 5 yam uas hais txog kev qhia
no kom xwv sawv daws thiaj li yuav qhai tau yog thiab zoo ib
yam txij thaum pib mus txhog rau tham xaus.
2. Thov tshuaj saib 5 yam uas yuav tsum tau ua nyog nyobrau Daim
15-18 thiab daim 19-24. Cov uas qhia txhua tug tham uas siv
phau ntawv no yuav tsum siv tus kov txwv ib yam nkaus uas yog
tus kov txwv ua 5 yam no.
Thov Vajtswv Saib xyua Tshaj tawm
(Saib xyua tsaw li Vajtswv tsov kev hlub)
Tus Tswv tus Ntsujplig nrog, nraim kuv, Rau Qhov nws tsa kuv ua tus
qhia txojmoo zoo rau cov neeg txomnyem.Vajtswv txib nws mus qhia
txojkev cawm dim rau cov neeg uas raug kaw, thiab kho cov neeg dig-
muagkom rov pom kev, thaib tso cov uas raug kev tsimtxom kom dim
thaib whia rau sawvdaws paub lub sijhawm uas tus Tswv yuav los
cawm nws haivneeg.
Lukas tshoj 4 nge 18-19
3
PHAU NTAWV QHIA KEV
YUAV QHIA THIAB PAUB TAU LI CAS
TIAS COV KAWM TAU TAUB?
I. YUAV PAUB TAU LI CAS !
1. Npaj siab thaum lub sij hawm qhia ntawv rau cov tub kawm.
2. Cov neeg ntseeg hais li cas?
II. YUAV QHIA NTAWV LI CAS RAU COV TUB KAWM THIAJ NKAG
SIAB ?
1. Ua ntej yuav qhia ntawv, tus qhia yuav tsum tau npaj yus tus kheej kom
zoo.
2. Nyeem cov zaj lus yus yuav mus qhia thiab cov yuav muab rau cov tub
kawm.
3. Yuav qhiab cov tub kawm yeem ntawv li cas?
4. Kev Qhia nyeem ntawv hmoob.
5. Kev qhia nyeem ntawv nrog rho tes sau.
6. Muab hauj lwm rau cov tub kawm ua.
YAM YUAV TAU KHAWS THIAB CIM CIA.
Txhua txhua zaus thaum peb kawm los yog qhia ntawv nws muaj 3 yam yuav tau
paub xws li: yeem, sau thiab yuav tsum paub tias yam yus kawm ntawv yus yuav
tsum tau taub nkag siab tiag. Peb yam no tseem ceeb rau cov nyuam qhuav xyaum
pib kawm tshiab.
I. YUAV PAUB TIAS TUS KAWM NYEEM TAU LI CAS.
1. Paub tau li cas tias nyeem tau
Qhov tseem ceeb tshaj uas cov paub ntawv yuav tau ua xws li yuav tsum
qhia cov tsis paub nyeem ntawv raws li Vaj tswv tej lus vaj lus kub thiab kev sau
ntawv sib xyuas thiab lwm lwm yam. Yog li ntawd tej yam zoo li no yog yam uas
cov ua xib fwb yuav tsum tau paub tias yus qhia ntawv rau cov tub kawm lawv
kawm tau los tsis tau thaum qhia txhua zaus.
Kev qhia cov tub kawm tej zaug yuav ua rau tus qhia paub ntau dua thiab
tau taub ntau dua tus nyeem, tsis tas li xwb tus ua xib fwb yuav ua li cas thiaj
yuav swm cov tub kawm, qhov no pab rau cov tub kawm tsis ntshai xib fwb yog li
lawv thiab li yuav kawm tau.
Yam ua tau qhov pov thawj rau cov ua xib fwb yog kev qhia ntawv ua ntej
thiab tom qab. Qhia tau tias cov tub ntxhias kawm puas yuav tau taub cov zaj lus
kawm uas tau qhia tas rau lawv. Raws li cov lus vaj lus kub tau sau cia nyob rau
txhua pab 2 cov phau ntawv no tau hais tias raws li zaj lus peb muaj peev xwm
qhia tau thiab txhua zaj lus yog tias tus qhia qhia tas tsis muaj yam ua pov thawj
4
qhov no tsis tau txaus los yog tsis muaj pov thawj raws li vaj tswv tej lus hais
“Jesus Christ.”
Ua ntej tus qhia yuav pib qhia ntawv, yuav tsum tau piav qee yam dab neeg
ua kom cov tub kawm txhob ntsai tus qhia los yog yuav ua li cas cov tub kawm
thiaj li tuaj zog kawm thiab tom siab kawm tiag tiag tsis yog tias lam tuaj zaum
kawm kom tag sij hawm xwb es lub siab ho xav mus rau lwm yam lawm.
2. Cov neeg ntseeg lawv xav thiab hais li cas.
Yog tias koj ua tus qhia ntawv thiab qhia tag nrho tawm los hauv koj lub siab
tuaj lawm tiag thiab raws li koj txoj kev tau taub koj cov tub ntxhais kawm yuav
tig rov noog lawv tus kheej hias tias: “Ua li cas tus xib fwb no yuav qhia zoo rau
peb sawv daws ua luaj? Dab tsis ua rau nws lub siab es nws thiaj li ua thiab qhia
tau zoo li no?” Tej zaug yuav muaj leej puav xib fwb yuav nug cov tub kawm li
no ua ntej thaum peb qhia ntawv tag zij hawm lawm: “Vim li ntawv cov neeg
ntseeg thiaj li qhia neeg feem coob kom kawm ntawv thiab qhia nyeem ntawv.”
Los yog tim cov tub kawm kawm tsis tau vim tias lawv xav ntau yam thiab
muaj kev nyuaj siab es tsis tuaj zog kawm, yog li no yuav tau cia lawv mus nrog
tej phooj ywg ua ke ces lawv mam li sib qhia thiab kawm chaum xwb.
Sij hawm thaum koj tab tom qhia ntawv rau koj cov tub kawm ntawv sawv
daws es koj yuav tau siv ib nrab sij hawm los tham hais txog peb tus tswv ntuj
thiaj txoj kev ntseeg vaj tswv (Christ). Txhawm rau ua ib tug qauv zoo ua ntej rau
koj cov tub kawm thiab ua rau koj cov tub kawv ntawv muaj kev ntseeg, cia li
qhib koj lub siab dawb pawg dav fov los txais tos txhua tus tub kawm thiab nrog
lawv tham qhia txog peb tus tswv Jesus Christ txoj kev zoo thiab lub ntuj ceeb
tsheej pem suab.
Tom qab thaum koj qhia ntawv tag zaum ob lawm ces rov los tham txog tej
kev ntseeg thiab pib qhia tej kev teev hawm peb tus tswv txog yam peb sawv
daws yuav tsum tau ua yog tias txhua tus ho npaj tau siab tag lawm. Koj hais rau
cov tub kawm sawv daws tias: Yog nej nquag nyeem phau ntawv hais txog peb tus
tswv ntuj yuav ua rau nej nkag siab thiab muaj lub siab ntseeg ntau tshaj cia lwm
tus los piav qhia.
“Kuv yuav qhia koj hais txog peb tus tswv ntuj Jesus txoj kev hlub kev zoo
uas nws tau tuag mus theej peb lub txhoj thaiv peb lub txim. Yog li thov cia kuv
nyeem rau koj mloog hais txog ntawm peb tus tswv Jesus tej lus qhia tau sau tseg.
Yog leej twg nyeem tsis tau tej lus uas tau sau cia rau phau ntawv ces tus ntawv
zoo li yog tus neeg dig muag tsis pom dab tsi. Tab sis yog thaum kuv nyeem cov
zaj lus no rau koj hnov tag ces yuav ua rau koj nyeem tau cov lus yam yooj yooj
yim. Zaj lus no yog hais txog ib tug txiv neej uas tsis paub nyeem
ntawv….” (John 9:1-7, 35-41).
Tej lus uas xib fwb siv hais ua pov thawj los qhia ntawm txhua txhua zaus
thaum kawm ntawv yuav tsum hais kom tsawg tsawg thiab tsuas siv lub sij hawm
me ntsis thaum qhia ntawv yuav tag los tham xwb. Raws li tej lus tau hais ua pov
5
thawj, yog li xib fwb yuav tau nyeem cov zaj lus sau hais txog kev ntseeg (nyob
rau ntawm txhua txhua zaj kawm phab ob) rau nws cov tub kawm paub thaum
peb yuav tsum qhov kawm tseg cia los yog xib fwb yuav tau xaiv lwm lwm zaj
lus los tham qhia txog peb tus tswv Jesus tej lus tau hais tseg nrog tej lus ntuas coj
los nyeem rau cov tub kawm mloog. Npaj siab teb txhua tus tub kawm tej lus nug
uas lawv yuav nug txog. Xav txog peb lub siab nrog txoj kev ntseeg seb peb tus
tswv yuav ua rau leej twg lub siab kom nws nug txog tej yam uas peb tsim nyog
nug, thiab tus tswv yuav ua rau leej twg lub siab kom tsis txhob nug txog tej yam
uas tsis tsim nyog nug txog.
II. YUAV QHIA MUS LI CAS
1. Npaj siab yuav mus qhia
Ua ntej thaum yuav mus qhia koj cov tub kawm ntawv, hais rau lawv tias koj
zoo siab heev uas pom lawv tuaj kawm thiab cia siab tias lawv sawv daws yuav
npaj siab rau siab kawm tag ntawv ces hais kom ib tug tub kawm los sim nyeem
kab ntawv nrog cov zaj lus qhia thaum nws nyeem mus yog muaj tej lo lus nyeem
daig ces koj yuav tau pab qhia nws nyeem, thaum nws nyeem tag lawm ces ho
kom lwm tus tub kawm nyeem txuas mus thiab pab qhia lawv nyeem vim tias
muaj qee leej tub kawm koj yuav tau pab qhia ntau tshaj lwm tus. Txawm li ntawv
los koj yuav tau txaus siab hlo pab thiab qhia kom nws xyaum nyeem tau li lwm
tus.
Thaum koj qhia ntawv rau cov neeg loj neeg laus mas nws yuaj thiab yuav
txawv deb heev li qhov koj qhia cov me nyuam yaus. Cov neeg loj tuaj kawm yog
xav kawm tej yam uas nws xav paub thiab tom siab kawm tiag tsis xav hnov tej
suab nrhoo suab qw vim nws tsis yog raug quab yuam kom tuaj kawm tsuas yog
nws xav tuaj kawm kom nws paub xwb. Muaj coob leej ntau tus cov neeg loj neeg
laus xav thiab ntshai tias lawv yuav kawm tsis tau tej uas xib fwb qhia ces lawv
yuav txaj muag rau lwm tus ces nws cia li tsis kam tuaj kawm lawm. Tab sis cov
neeg loj neeg laus xav paub xav kawm dua, lawv xav kawm kom lawv tau sai
thiab kawm tej yam yooj yooj yim xwb. Yog li no peb yuav tau nco cia tias, yog
thaum xib fwb kom lawv ib tug twg xub pib nyeem cov zaj lus ua ntej lwm tus,
peb tsis txhob ua rau lawv txaj muag los chim. Koj yuav tau hais rau lawv tias nej
yuav tau saib thiab xyaum nyeem kom ntau ntau zaus es nej thiaj li yuav nyeem
tau nrawm nawb.
Tag ntawv ces coj lawv mus xyaum hais cov kab lus hauv qab no:
1. Maj mam hais. Xyaum coj tus cwj pwm kom zoo thiab paub hwm lwm tus.
2. Yuav tsum tau pab thiab muab dej siab txhawb nqa koj cov tub kawm ntawv
tas li. Nco qab ntsoov hais thiab qhuas tas li txhua txhua zaus thaum nws ua
tau zoo thiab yuav tsis npau taws rau tej yam uas nws ua txhaum ua yuam kev.
3. Coj tus kheej kom zoo, muaj kev raug zoo nrog rau koj cov tub kawm ntawv.
Pub tej khoom rau lawv kom sib npaug tsis txhob coj tus kheej zoo li ib tug
nom loj.
6
4. Tsis txhob luag thaum nws ua yuam kev los yog kom lwm tus luag nrog. Tsis
txhob yuam koj cov tub kawm ntawv kom kawm nyav nyav, yuav tau cia nws
xav tso thiab cia nws maj mam kawm mus.
5. Hlub koj cov tub kawm ntawv sawv daws thiab qhia rau lawv tias kuv ntseeg
tau tias nej yuav kawm tau zoo thiab kawm nkag siab sai yog nej rau siab saib.
Sij hawm thaum tab tom kawm xib fwb yuav tau hais thiab piav qee yam
xyaw ua kom qhov kawm muaj kev lom zem thiab xav kawm mus ntxiv.
6. Yog tias thaum koj muaj hauj lwm thiab mus qhia tsis tau, koj yuav tau nrhiav
lwm tus xib fwb tuaj mus qhia koj cov tub kawm taj koj los yog nrhiav koj ib
tug tub kawm uas kawm tau tshaj lij tshaj los qhia rau lwm tus thaum koj tsis
khoom.
Thaum koj qhia, nco qab ntsoov txog cov lus hais uas tseem ceeb hauv qab
no:
1. Maj mam hais ib lo lus zuj zus.
2. Tsis txhob hais tias, “Tsis yog, ua li no mas tsis yog lawm” los yog “Koj tsis
paub qhov ntawd lod?” Qhov tiag yuav tau nrhiav kev pab nws kom nws paub
txog tias ua li cas thiaj yog. Yog tias thaum nws kawg tswv yim lawm ces qhia
kiag rau nws tias qhov ntawd yog ua li no.
3. Yuav tsum nug txog tej yam uas koj cov tub kawm tau kawm paub tag thiab
yuav teb tau nkaus xwb. Tsis txhob nug txog tej yam uas koj cov tub kawm
tsis tau paub thiab kawm tsis tau tag. Nrog rau txhua txhua cov ntsiab lus teb
raug, uas nws tso rau yam txaus siab hlo.
4. Yog tias koj pib qhov lus nug nyuaj heev thiab cov tub kawm tsis paub teb ces
koj yuav tau qhia kiag tias teb li no rau lawv paub.
5. Tsis txhob siv cov lus qub los nug koj cov tub kawm ua ob peb zaug.
6. Tsis txhob qog hais tej lo lus uas koj cov tub kawm tau nyeem thaum nws twb
nyeem raug lawm. Qhov no yuav ua rau cov neeg laus npau taws yog li tsis
txhob ntxub nws cia li qhia rau nws tias koj yeej paub ntau kawg lawm thiab.
7. Ua ntej koj yuav qhia txhua txhua qhov kawm, yuav tsum tau nyeem hla ib
lwm ua ntej kom tag qhov yuav qhia thiab yuav tau npaj tej kev qhia ib qib zuj
zus tias yuav mus qhia li cas thiaj tau zoo es cov tub kawm thiaj li nkag siab.
Qhov no yuav ua rau tej kev qhia mus tau nrawm, thiab koj cov tub kawm los
kuj yuav kawm tau mus nrawm dua.
8. Muab hauj lwm rau koj cov tub kawm mus ua tom tsev txhua txhua zaus
thaum koj qhia ntawv tag. Cov no yuav muaj kev nug txog tej lus kawm
nyuam qhuav qhia dhauv los thiab kom coj mus sau ua kab lus tawm. Lwm
lub sij hawm uas koj rov tuaj qhia dua ces nug cov tub kawm kom lawv ny-
eem cov kab lus uas muab rau lawv coj mus sau rau koj mloog seb sau raug
los tsis raug yog tias tsis raug ces muab kho kom raug rau lawv.
Ib tug kws qhia ntawv zoo yuav tau nrhiav kev ua hauj lwm los tsim kho yus
tus kheej ua kom kev qhia ntawv tau zoo tas li. Maj mam qhia thiab taw rau ib lo
7
lus zuj zus. Qhia hais txog qhov uas tab tom kawm xyaum hais nkaus xwb yuav
tsis tham txog lwm lwm yam. Hais cov lus ntawv ib lwm nkaus xwb. Tsis txhob
hais ntxiv tias koj tab tom qhia txog dab tsi. Tsum tsis qhia mus ntxiv ua ntej
thaum cov tub kawm nco tau zoo lawm. Qhia txog lub suab nkaus xwb thiab yuav
tsis hais txog tus niam ntawv lub npe.
Ua ntej txhua qhov kawm, Tus xib fwb yuav tau siv lub sij hawm kom puv
raws cov qib qhia ntawv xws li nug txog qhov kawm yav tag, npaj seb yuav ua li
cas, thiab yuav tau paub tias koj yuav qhia ntawv li cas rau koj cov tub kawm
ntawv. Cov tub kawm ntawv yuav tau xyaum nyeem kom paub nyeem ntawv.
Qhuas nws nrog qhia nws nyeem txhua lo lus. Tsis yog qhia tus uas kawm tau zoo
tsuas yog qhia cov tub kawm uas tseem nyeem tsis tau zoo nkaus xwb. Cov tub
kawm yuav tau siv lub sij hawm los xav txog thaum nws nco tsis tau zoo lo lus
ntawd, yog li yuav tau muab sij hawm rau nws xav tso tab sis tsis txhob muab
ntau dhau. Yog tias tus tub kawm ntawv tseem xav tsis tawm thiab nco tsis tau ces
tus xib fwb yuav tau pab qhia rau nws kiag. Mam qhia ib qho zuj zus mus thiab
txhob rawm maj hla mus rau qhov kawm tshiab qhia kom cov tub kawm sawv
daws tuaj yeem nyeem tau cov kab lus uas tab tom kawm tso. Kuj tsis yog ib qho
uas yuav tseem ceeb tshaj rau cov tub kawm kom yuav tsum kawm kom tau txhua
txhua lo lus tso mam li hla mus kawm qhov tshiab.
Zaum ntawm koj tus tub kawm ib sab. Hais rau nws kom txhob ntshai koj
thiab kom nws xav tias koj zoo li yog nws ib tug phooj ywg xwb, tsis yog tus
thawj coj los zaum. Xyaum ua ib tug neeg siab zoo li peb tus tswv Jesus Christ
uas koj twb tau piav qhia rau koj cov tub kawm lawm.
2. Npaj xyaum nyeem
a. Ua raws cov lus qhia kev nyob rau daim ntawv sab 18 Phau ntawv 1, hais
txog ib tug xib fwb muab kev pab nws cov tub kawm ntawv ntawm kev qhia
txhua tus niam ntawv nyob rau daim phab 19.
b. Ua raws cov lus qhia kev nyob rau daim ntawv sab 20 Phau ntawv 1, ib
tug xib fwb muab kev pab nws cov tub kawm ntawv kom pom cov lo lus thiab
qhia nyeem lub suab ntawm txhua tus niam ntawv, cov lus siv thiab lwm lo lus
nyob daim ntawv phab 21.
3. Yuav qhia nyeem li cas?
Tus kws ntawv yuav tsum nco 5 theem kev uas siv qhia cov zaj kawm. Nov
yog 5 theem kev qhia.
1. QHIA TXOG COV DUAB.
2. NRHIAV COV LUS.
3. QHIA COV LUS UAS NYOB HAUV LUB VOOS.
4. SIV DAIM NTAWV QHIA LUS.
5. QHIA TXOG COV KAB LUS.
8
Theem 1. Qhia txog cov duab.
Tus kws ntawv yuav tsum nco kom tau tas nro hais tias, Yuav hais dab tsi. Raws li
hauv qab no. Yuav ua dab tsi. Ntawm ob daim duab hauv zaj kawm 1 yog twm
thiab liab.
Yuav ua dab tsi thiab yuav hais dab tsi.
1. Taw tes rau daim duab twm.
Hais: “Tus duab no yog duab twm. Hais tias twm.”
2. Rov qab taw tes rau daim duab.
Hais: “Tus duab no yog duab dab tsi?”
3. Taw tes rau lo lus twm uas nyob ntawm daim duab ib sab.
Hais: “Lo lus no yog twm. Nyeem tias twm.”
4. Rov qab taw tes rau lo lus twm dua ib zaug.
Hais: “Lo lus no nyeem li cas?”
5. Muab tes npog tus cim t ntawm lo lus twm cia.
Hais: “twm tus tom quab yog wm. Nyeem tias wm.”
6. Taw tes rau lo tias wm hauv qab lo lus twm.
Hais: “Nod yog wm. Nyeem tias wm.”
7. Taw tes rau lo tias wm rau sab xis lo lus twm.
Hais: “Nod yog wm. Nyeem tias wm.”
8. Taw tes rau lo lus uas tshuav ntxiv.
Hais: “Lo no yog nyeem li cas? Nod na? Nod na?”
9. Taw tes rau lo lus. (twm)
Hais: “Lo lus no yog nyeem li cas? Zoo heev li.”
Kws ntawv rov qab qhia dua ib zaug zoo li saum no tab yog qhia lwm tus
tsiaj ntawv.
1. Taw tes rau daim duab liab.
Hais: “Tus duab no yog duab liab. Hais tias liab.”
2. Rov qab taw tes rau daim duab.
Hais: “Tus duab no yog duab dab tsi?”
9