Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik

178 Pages·1997·5.088 MB·Estonian

by  Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo

TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 6
Epp Ehasalu
Külli Habicht
Valve-Liivi Kingisepp
Jaak Peebo
EESTI KEELE
VANIMAD TEKSTID JA
SÕNASTIK
TARTU 1997
EESTI KEELE
VANIMAD TEKSTID JA
SÕNASTIK
TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 6
Epp Ehasalu
Külli Habicht
Valve-Liivi Kingisepp
Jaak Peebo
EESTI KEELE
VANIMAD TEKSTID JA
SÕNASTIK
TARTU 1997
© Tartu Ülikool, 1997
ISBN 9985—4-0008-9
Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda
Tiigi 78, EE2400 Tartu
Tellimus nr. 326
SAATEKS
1995. aasta sügisest tegutseb Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli
juures paarist õppejõust ja magistri- ning doktoriõppes osalejast
koosnev vana kirjakeele uurimisrühm, kes alustas vanimate eesti­
keelsete tekstide arvutisse sisestamist, vana kirjakeele korpuse
(VAKKi) loomist eesmärgiga koostada selle põhjal vana kirjakeele
sõnastik (VAKS). Töörühma kuuluvad Jaak Peebo, Epp Ehasalu,
Külli Habicht ja Valve-Liivi Kingisepp rühma juhina. Rühma liik­
mete senine uurijakogemus on olnud seotud eesti kirjakeele vara­
semate või hilisemate ajajärkude sõnavaraga.
Aasta jooksul valminud käsikiri “Vanimad eesti keele tekstid ja
sõnastik” on kollektiivse töö vili. Arvutitöö põhiideoloog oli Epp
Ehasalu, keda nõustas matemaatik Rene Prillop. Käsikirja materjal
on elektroonilisel kandjal. Tegemist on esimese katsega rakendada
eesti vana kirjakeele uurimisel ja publitseerimisel korpuslingvis­
tika ja arvutileksikograafia põhimõtteid.
Varasemate aastakümnete vältel, 1966. aasta kevadest alates,
koostati õppetoolis üliõpilaste leksikograafiapraktika raames vana
kirjakeele sedelkartoteeki, mis sisaldab ligikaudu pool miljonit
sõnasedelit ja mida tulevikus saab sõnaraamatutöös kasutada
võrdlusainestikuna. Tänapäeval valmivad sõnastikud arvutite abil
ja eeskätt korpuste baasil, ent seda tööd tuleb eelnevalt õppida ja
vastavaid kogemusi omandada. Valminud käsikiri ongi teatud mõt­
tes proovikorpuse ja selle baasil loodud sõnastiku näide, niisiis
omamoodi proovitöö.
Uue metoodika omandamiseks alustasime korpuse loomist kõi­
ge vanematest eestikeelsetest tekstidest ja tekstikatkenditest, märk­
metest ja kirjapanekutest, mis pärinevad XIII-XVI sajandist, meie
kirjakeele hälliperioodist. Uurimisaines oli erakordselt keerukas,
sest vanimate eestikeelsete käsikirjaliste tekstide koostajad ei ol­
nud eestlased, või kui olidki, siis erineb nende eesti keel täna­
päevasest nii oma ebaühtlase ortograafia, vormistiku kui ka sõna­
vara poolest väga suurel määral. Käsikirjades kasutatud gooti kirja
tõlgendamisel tekib eri seisukohti, sest allikad on raskesti loetavad,
osalt kustunud, neid on varasemad uurijad oma publikatsioonides
täiendanud, poolikutele sõnadele puuduvaid osi lisanud jne. Arut­
6 VAKK
lemiseks, kaalumiseks ja otsustamiseks oli ainet küllaga. Piirasime
materjali aastaga 1600 vaid sellepärast, et töödeldav tekstide ja
sõnade hulk ei oleks alustuseks väga suur. Ajaliseks piiranguks
mingit sisulist põhjust ei olnud. Korpuse ja sõnastiku alusmaterja­
liks on nii põhja- kui lõunaeestiliste murdesugemetega tekstid,
sõnade murdevariandid tulevad esile viitemärksõnades. Nimesid
on sõnastikus sedavõrd, kuivõrd need esinevad teksti lausetes.
“Vanimad eesti keele tekstid ja sõnastik” on üles ehitatud põhi­
mõttel, et lugeja saaks võimalikult üksikasjalise pildi meie kirja­
keele alguse vaevarikkast teest. Originaaltekstide koopiad peaksid
seda ilmekalt illustreerima.
Senise töö kogemused äratavad lootust tulla tulevikus toime
juba ulatuslikumate vana kirjakeele tekstidega XVII sajandist.
Loodetavasti pakub käesolev väljaanne senisest täpsemat ja üle­
vaatlikumat teavet eesti kirjasõnast selle hälliperioodil, sisaldades
infot eesti kirjakeele sõnade esmaesinemusest, tähendustest,
häälikkujudest, vormikasutusest, esinemissagedusest jm.
Täname haridusministeeriumi programmi “Eesti keel ja rahvus­
kultuur” raames saadud toetussumma eest, Tallinna linnaarhiivi
fotokoopiate ning emeriitprofessor Huno Rätsepat käsikirja kohta
tehtud märkuste eest.
Tartus, jaanipäeval 1997
Valve-Liivi Kingisepp
SISUKORD
ÜLESEHITUS.................................................................................. 9
Tekstid......................................................................................... 11
Sõnastik........................................................................................ 12
Märksõna............................................................................... 13
Sõnaliik.................................................................................. 13
Sagedus.................................................................................. 14
Sõne........................................................................................ 14
Allikaviide............................................................................. 14
Tähendus................................................................................ 15
Vormiinfo.............................................................................. 15
Märkused............................................................................... 16
Viited..................................................................................... 16
Read........................................................................................ 16
Ortograafiast......................................................................... 17
Omapärased märksõnad....................................................... 18
Indeks........................................................................................... 20
Lühendid..................................................................................... 21
Allikad......................................................................................... 22
Viidatud kirjandus..................................................................... 46
TEKSTID.......................................................................................... 49
SÕNASTIK...................................................................................... 97
INDEKS............................................................................................ 163
ÜLESEHITUS
Ülesehitus 11
TEKSTID
Tekstide esitamisel ladinatähelistena on püütud võimalikult palju
säilitada originaali, seda nii ortograafias kui ka sõnade paiknemi­
ses real.
Korpuse tekstiread on nummerdatud vastavalt paiknemisele
originaaltekstis, sellise kõrvalekaldumisega, et algselt poolitatud
sõnad jäetakse poolitamata ning need paiknevad tervikuna sellel
real, kus nad algavad. Sõnastikus on iga tekstisõna (sõne) juurest
viide selle rea numbrile, millel sõne paikneb.
Mõtteterviklike lausete lõpus on täpp Selliselt piiritletud lau­
sed peaksid aitama mõista teatud sõna selle kontekstis.
Originaalis leiduvad vahelekirjutused (ääremärkused) on esita­
tud tekstis selles kohas, kuhu need peaksid mõtteliselt kuuluma.
Ühtlasi on need kohad esile tõstetud halli taustavärviga.
Rekonstrueeritud, ebaselged, parandatud sõnaosad on edasi an­
tud kursiivis. Muukeelsed tekstiosad erinevad kirja poolest: saksa
ja ladina.
Liitsõnade (kokkukirjutatud sõnade) osade vahele on lisatud
plussmärk + (ni+kas 'nii ka' Erra+paesta ‘ära päästa’). Kui ühe
sõna osad on originaalis lahku kirjutatud, siis tähistab seda ala­
kriips _ (mada_lass ‘madalaks’) sõnade vahel.
Tekstinäide:
Reanumber Rekonstruktsioon Vahelekirjutus Lause lõpp Liitsõna
/
/
Pylo tussen / ayal / rystfi peele podw
©
era surnut nynck m^na+mattet
Allas+pette jSes+pettö astnut pörkiQuawda /
kolm andel peywel y elles ülles
töysnut neyst surnust / ülles
12 VAKK
SÕNASTIK
Vanade tekstide ja sõnastiku sõnad on üksüheses vastavuses, st et
igale tekstides leiduvale erinevalt kirja pandud (ka rekonstruee­
ritud või parandatud) sõnakujule vastab sõnastikus üks sõne. Kui
ühtmoodi kirja pandud tekstisõnu esineb mitmes eri allikas, võib
sama sõne ühe märksõna all korduda.
Sõnaartikli märksõnareale kuuluvad järgmised andmed: sõna­
liik, sagedus kõigis allikates kokku, vajaduse korral tähendus ja
viited teistele märksõnaartiklitele. Järgmistel, sõneridadel, esine­
vad andmed allikate kaupa vanuse järjekorras, st vanimatest alates.
Näidatud on sõne esinemiskordade arvu konkreetses tekstis, sõnet
ennast, grammatilist infot, esinemist sõnaühend(e)is ja tekstirea
numbrit (numbreid). Näiteks katke sõnastikust (hall taust ja kastid
või ringid sõnade ja numbrite ümber on kasutusel ainult sellel joo­
nisel rõhutada tahetavate üksuste markeerimiseks, sõnastikus neid
ei esine):
Märks\õna Sõnaliik Sagedus Viide => Viide
(kokku) (tähendus) (vorm)
\
sJS s 2
Allikas- 1585<Völcker 1 abbi g ~elu = 72
Sagedus 1589=Awerbach j 1 jappy g = 16
abi elu
s 1
Sõne
Esineb aeg s 3
ühendis
l535<kiri 1 aicke p ^ä^ndim =23
Tähendus
viide
Omapärane
sõna*
Vormi-
viide
Tähendus Grammatiline Reanumbrid
info tekstis